p(AB)=5/8 * 4/10. *Sõltuvad sündmused- Sündmust B nimetatakse sõltuvaks sündmusest A, kui sündmuse B toimumise tõenäosus sõltub sellest, kas sündmus A toimus või mitte. 1). Kahe teineteist mittevälistava sündmuse A ja B summa tõenäosus võrdub nende sündmuste tõenäosuste summaga, millest on lahutatud sündmuste koosesinemise e. korrutise tõenäosus. p(AUB) = p(A) + p(B) p(AB). Nt. Visatase kahte täringut. Kui suur on tõenäosus, et ühel täringutest on tulemuseks vähemalt 2 silma VÕI silmade summa on 5. 2). Kahe teineteist mittevälistava sündmuse A ja B korrutise tõenäosus võrdub sündmuse A tõenäosuse ja sündmuse B tingliku tõenäosuse korrutisega. (St. oletatakse, et kui toimub sündmus A, siis toimub ka sündmus B) p(AB) = p(A) * p(B|A). [21]. Täistõenäosuse valem. Bayesi reegel.
saadetakse rakenduse kätte ära ja saadetakse uus kviitung teele. Nüüd järgmisena ta ootab sellist paketti, mille järjekorranumber on eelmisega võrreldes +1. Vastuvõtjas eraldi üleliigset puhverdamist ei ole ning vales järjekorras pakett visatakse ära. Selle protokolli hea omadus on see, et vastuvõtja pool on lihtne ehk peab meeles pidama ainult ühte järjekorranumbrit, aga halb omadus on see, et need paketid, mis tulid vales järjekorras ja võisid olla korralikult kohale tulnud, visatase ära ja korratakse, kuigi nad võisid korralikud olla ka varem. Oletame, et aken on 3 paketti pikk. Kui näiteks pakett_1 saadetakse ära ja see jõuab kohale ning tuleb tagasi ka ACK_1. Siis saadetakse pakett_2, mis läheb kaduma. Siis saadetakse pakett_3 ja kuna see tuli vales järjekorras, siis seda ignoreeritakse ja saadetakse teele viimane kviitung uuesti. ACK_3-me ei tohi saata, sest see kinnitaks ka 1, 2, 3-me kättesaamist, aga kuna 2 on puudu, siis
annaabi.ee 
