Liitlased kui ka oponendid
Lisaks
Tahaksin pisut analüüsida seda, kuidas Indrek etenduse jooksul muutus, mis pani teda aru
saama sellest, et ei ole oluline pojekt vaid protsess. Minu jaoks on põhineb üks lavastuse
peaideedest sellel, kuidas Indrek muutus. Miks? Lavastus ise on läbi ja lõhki täis viiteid
protsessi armastusele. Isegi Mats Traat, kes on „Minge üles mägedele“ (mida saab siinkohal
seostada hästi lavastuse pealkirjaga) autor, kus jutustatakse Palanumäest, on oma
sõnavõttudes teose kohta visanund sisse paljugi olevikulist: „/…/Aastatega, kui olin
kirjutanud lühemaid romaane, seda kogemust mõnevõrra ka tuli. See, kuidas kujutada inimest.
Sest sündmused sündmusteks ja elulood elulugudeks. Aga põhiobjekt on ikkagi inimene. Seda
tuleb rõhutada. Sellest tahetakse tänapäeval mööda vaadata. Keskendutakse asjadele,
Kadri Oviir
annaabi.ee 
