Mehaanilised tingimused määravad ristlõike kui elektriliste arvutuste alusel leitud ristlõige ei taga piisava mehaanilise tugevuse: • väga väikeste elektriliste koormuste korral; EEE piiritlevad minimaalsed lubatavad ristlõiked erinevatele juhtmetüü- pidele erinevatel tingimustel (jäitekihi paksus, ristumised jne) – neid võib kasutada soovitavatena. EE võrgustandard annab eelisristlõiked. • väga pikkade visangute korral. 110…500 kV metall- ja betoonmastidega õhuliinid tuleb kogu ulatuses kaits- ta piksekaitsetrossidega otseste välgulöökide eest. Piksetrossidena kasutatakse tavaliselt terastrosse läbimõõduga 9 (110 kV) või 11 mm (330-500 kV). Vähimaks trossi ristlõikeks on 35 mm2. Kasutada võib ka üld- või eriotstarbelisi terasalumiiniumjuhtmeid (kiudoptili- sed trossid kõrgsagedusside tarbeks).
Joonisel 4.22 nähaolevatele defektidele kõrvaldamiseks tellitakse hooldus ja ilmselt probleemid likvideeritakse. Joonisel 4.23 olevaid rähni kahjustusi esineb umbes 2,8 % kogu mastide arvust. Joonis 4.24. Võsa osakaal rohkem kui 75 % keskpingeliini visangu kohta Joonis 4.25. Võsa kõrgus keskpingeliini visangus 4 meetrit kuni juhtmeni452/65535 2, Joonisel 4.24 näha olevaid defekte esineb umbes 1,2 % ja joonisel 4.25 näha olevad probleeme umbes 2,2 % kogu visangute arvust. Joonis 4.26. Puuladvad keskpingeliini juhtmetes Joonis 4.27. Oksad 6 20 kV paljasjuhtmetes Joonisel 4.26 ja 4.27 olevad probleemid tuleks elektrikatkestuste vältimiseks kiiresti likvideerida. Joonis 4.28. Keskpingeõhuliini tõenäoline lülitite seisukord lüliti tüübi ja isolatsiooni järgi Probleemseid õhuliinilüliteid väga palju pole (joonis 4.28), kuid kindlasti tuleks need lähiaastatel likvideerida. 4.4. Madalpingeliinide ja mastide olukord Joonis 4.29
annaabi.ee 
