Filosoofia SH
Minevik on möödapääsmatu ja eitamatu elu külg,
mida tuleb aktsepteerida. Mineviku koorem on omaenese visanduse koorem, millest pole
pääsu.
*) Eksistents on suunatud olevikule. Me peame oma võimalused konkreetses situatsioonis
"olevikustama".
-) Tulevik, minevik ja olevik on seega ajalised dimensioonid, mis on seotud totaalselt
inimese inimeseksolemisega. See tähendab, et ilma inimeseta poleks ka mingit aega.
-) Inimene kohtab ennast nendes dimensioonides kui visandatud, visanduvat, visandajat.
Ta on mineviku, tuleviku ja oleviku tulipunkt.
-) Mida aeg endast kujutab, seda võib mõista vaid eksisteeriv inimene. Mis maailm on ja
mis aeg on, seda võib mõista üksnes inimesest lähtudes. Aeg on midagi inimlikku. Just aeg
on see mille ümber kogu inimelu pöörleb. Aeg on inimeseksolemise mõte. Ajas asub kogu
inimeseksolemise saladus. Just ajas on ta visandatud visandaja.
* Aja mõte on Heideggerile ajalikkus, kaduvus mitte igavik. Igal inimesel on oma aeg ja