näitusel esindatud õlimaal ,,Aida tänav" (1921). See maal oli minu lemmik. See meenutas mulle rohkem sürrealismi ning selles olid mingid jooned, mis meenutasid mulle Salvador Dali loomingut. See teos oli pilkupüüdvaim selles ruumis. Anton Starkopf maalidest meeldis mulle ,,Kaks akti" (1919), milles oli ühendatud tint ja akvarell. See teos oli minu jaoks üpris realistlik ja kaunis. Hoopis vastupidine oli aga tema pliiatsi ja guassi töö ,,Tantsijad" (1919), mis jättis visandliku mulje ning seepärast ei meeldinud mulle. Nikolai Triigi guassi töö ,,Märter" (1913) oli suhteliselt sünge, kuid küllaltki dünaamiline ja mõjuv teos. Üldiselt mulle meeldis see näitus. Seal olid väga huvitavad ja pilkupüüdvad maalid. Sellegipoolest Navitrolla näitusekülastus oli tunduvalt huvitavam, sest sealsed teemad meeldisid mulle rohkem. Ma soovitaksin kõigil minna ka ,,Varamu" näitusele, sest seal olid väga omapärased ja huvitavad maalid.
Näitusel oli välja pandud tema 2 tööd. Õlimaal ,,Öö Baieris (1922-1923) , mis oli väga puhas töö tumedates värvides ning ,,Sadam" (1924, õli). Anton Starkopf (1889-1966) õppis nii Münchenis kui ka Pariisis. Oli seotud ka ,,Pallasega." Näitusel on kohata tema tööd ,,Kaks akti" (1919), milles on ühendatud tint ja akvarell, puhas töö, minujaoks suhteliselt realistlik, kaunis. Kuid hoopis vastupidine on tema pliiatsi ja guassi töö ,,Tantsijad" (1919), mis jätab visandliku mulje. Samuti on näha ka kunstniku tammepuidust tööd ,,Pietá" (1925). Nikolai Triik (1884-1940) oli kunstiühingu ,,Pallas" liige. Tema tussi ja guassi töö ,,Märter" (1913) on suhteliselt sünge, kuid küllaltki dünaamiline ja mõjuv töö, mis on näitusel üleval. Eduard Wiiralt (1898-1954) õppis Pallases ning ka lõpetas selle. Kahjuks on sellel näitusel näha vaid tema üks töö ,,Arnold Hasselblatti portree" (1923, kips), mis ei ole tema loomigus kõige
põhimõttelist lahendamatust. Eriti lühikest novelli nim novelletiks. Tuntumad eesti novelliautorid: E. Vilde, F. Tuglas, P. Vallak, G. Helbemäe, K. Ristikivi, A. Valton jt SKETS dramaatiline stseen, humoristlik või satiiriline lühikomöödia päevakohasel teemal ja efektse koomilise puändiga. Võib olla väheste tegelastega või ka väike mononäidend. Neid esitatakse pikema etenduse eel- või vahemänguna, kirjandusliku kabaree ja varieteeteatri etenduse numbrina. ETÜÜD visandliku ülesehitusega, kunstiliselt lõpetamata proosa väikepala, võib saada aluseks ulatuslikuma ja terviklikuma teose loomisele. Lähedane teistele proosa väikezanridele, nagu laast ja skets. PAMFLETT ühiskondlik-poliitilisi või üksikisikuga seotud negatiivseid nähtusi paljastav ja naeruvääristav satiirilist laadi teos TRAKTAAT uurimuslik teos, mis sisaldab mingi eriküsimuse arutelu. TANKA jaapani klassikalise luule vorm, koosneb 31 silbist, mis asetsevas viies reas ( 5 7