maale. “Girl with the green face” -> Vassili Kandinsky Sai inspiratsiooni peale Claude Monet "Heinasaad"nägemist. Sünteesis erinevaid kunstistiile - postimpressionismi, juugendit, fovismi. Kandinsky’l oli kolm abstraktse kujutamisviisi alust: 1)sisetundest tärganud väljendus - improvisatsioon 2)otsene mulje loodusest - impressioon 3)aeglaselt kunstnikus tekkinud tunde väljendus - kompositsioon, mis vajab eeltööd visandites. “The Rider” (1911) -> Gabriele Münter Palju maastikke, mis tehtud Murnaus. Autor on saanud inspiratsiooni Matissest, Van Goghist ja favismist. Münter’ile on oma teoses oluline värvus ning ta ei kasutanud puhtaid värve vaid segumeid. Tegi palju abstraktseid figuure. “Breakfast of the Birds” (1934) Paul Klee Pidas tähtsaks muusikat, sest oli pärit muusikute perest.
Nii võis ta pakkuda mõnelgi pool ootamatult kummalisi lahendusi ja võtteid. Tihtipeale osutusid need aga vaid mõttesähvatusteks, visanditeks, eskiisiks millelegi suuremale... Seetõttu jäid paljud tema teosed lõpetamata või ehk kannatavad viimistlematuse all. Tema käsikirjad näivad tihti rohkem eskiiside või kontseptidena kui lõplikult valminud helitöödena. Võiks ehk peaaegu ütelda, et R. Tobiase loomingulise käekirja iseloomulikum osa avaldub visandites või lõpetamata jäänud teostes. Sellest tulenevalt on tema loomingu üldpilt küllaltki ebaühtlane, mis on nähtavasti ka takistanud selle laialdasemat levikut. Kõrvuti suurte ja monumentaalsete helitöödega, kus tajume tõelisele geeniusele omast jumalikku hingust, kohtame teisalt küllaltki tavapäraseid võtteid ning kulunud viisikäände. See vastuolu, hingeline lõhestatus avaldus ka Tobiase olemuses. Tabavalt on seda väljendanud J. Luiga: "Kogu Tobiase
annaabi.ee 
