mille esinemissagedus sõltub põhihaigusest. Vaatamata koormustaluvuse vähenemisele võivad virvendusarütmiaga haiged elada aastaid ja aastakümneid. Kodade laperduse tunnuseks on kodade suur sagedus ning seda eristatakse kodade ektoopilisest tahhükardiast, mida esineb vähe nii südamehaiguste korral kui ka tervetel inimestel. Kodade laperduse peamisteks põhjusteks on südame isheemiatõbi, reumaatiline südamekahjustus või kardiomüopaatia. Erinevalt kodade virvendusest, ei teki laperdus praktiliselt kunagi terve südamega isikuil. Kodade laperdus ei ole püsiv seisund - taastub kas siinusrütm või tekib kodade virvendus. VENTRIKULAARNE TAHHÜKARDIA Ventrikulaarse tahhükardia elektrokardiograafiline diagnoos on küllaltki raske, sest sarnased muutused südametöös võivad esineda mitme teisegi tahhükardia vormi korral. Ventrikulaarse tahhükardia põhjuseks on kõige sagedamini südame isheemiatõbi, eriti
korral aastas. Kõigist südameinfarkti saanud inimestest sureb üks kolmandik enne haiglasse transportimist, ligikaudu 50% tunni aja jooksul pärast akuutsete sümptomite ilmnemist. Umbes 80% äkksurmadest leiab aset kodus, umbes 50% patsientide puhul ilma teadaoleva südamehaiguseta, ligikaudu 40% juhtudest ei viibi patsiendi juures sel ajal kedagi. Enne kiirabi saabumist rakendatavad esmaabivõtted suurendavad vatsakeste virvendusest ellujäävate patsientide arvu kahekordselt. Enamikul surmajuhtumitel on esmaseks vereringeseiskuse vormiks vatsakeste virvendus (ventrikulaarne fibrillatsioon – VF) või pulsita vatsakeste tahhükardia (ventrikulaarne tahhükardia – VT). Tõhusaim abi mõlema vereringeseiskuse vormi korral on defibrillatsioon. Reanimatsiooni õnnestumises mängib olulist rolli aeg. Rahvusvaheliste soovituste kohaselt tuleb
annaabi.ee 
