Rene Descartes
Nüüd saab lõpuks, ja see on küllalt suur teene, kui tagasi vaatame
Descartes'ile me tänapäeva seisukohalt, loodus iseseisvaks süsteemiks, materiaalse
olu kandjaks, mis käib ratsionaalselt kindlaksmääratud seaduste järgi ja kus üksikud
sündmused ja looduse kujundid on lahustatavad neisse ratsionaalselt
kindlaksmääratud seaduspärasustesse. Muidugi kogeme, et see looduse mõiste, mida
Descartes on välja arendanud, kipub juba tema juures kujunema või virvenduma
äärmuslikeks teesideks. Mitte ainult kehalist maailma ei pea ta mehaaniliselt
mõistetavaks, vaid ka organilise elu alistab ta sellele mehaanilisele käsitlusele.
Descartes tahab väita, et ka orgaanilised kehad on paljad mehhanismid. On selge, et
ka Descartes'i juures kohtame ühekülgsusi - kuid need on suurvaimu imetlusväärsete
saavutuste ühekülgsused ja piirid.
Ka Descartes ei anna oma põhiliselt dualistlikus filosoofias küsimuste lõplikke
lahendusi