1875). Corot oli päri Pariisist keskmise jõukusega perest.Nooruses veetis mitmed aastad Itaalias, kus maalis maastikke, mis olid hästi valguseküllased ja mõjuvad värskelt.Neid maale iseloomustavad selged vormid ja värvid. ,,Veneetsia". Corot maalis ka palju portreid, kus kujutas lugevat või mõtisklevat naist looduses või ateljees.. Tal kujunes välja kindel naisetüüp."Katkestatud lektüür". Tema hilisemad tööd on maalitud kergelt virvendava maalimisviisiga ja eripärase hallide varjundite skaalaga. Maalis siis juba Barbizoni külas maastikke. Esiplaanil kujutas suuri puid või figuure (loomad, inimesed).Värvi kandis lõuendile laiade pintsli tõmmetega, puude lehestiku maalis aga peente täppidena. Corot peetakse ka impressionismi eelkäijaks."Heinakoorem" Teine Barbizoni rühmituse kunstnik oli Jean Francois Millet (1814-1875). Millet oli pärit talupoja perest. 20 eluaastani töötas kodupõldudel
soomussammaspoolikupsoriaasi puhul. Vereurmarohuga mitte liialdada, sest tegemist on tugevatoimelise ravimtaimega. On täheldatud mõnedel kasutajatel valusid maos, maksas ja iiveldustunnet ning isegi krambitaolisi nähtusi. Viirpuu õied ja viljad Meil kasvab mitmeid viirpuu liike, mille õisi ja vilju kasutatakse mitmesuguste südamehäirete korral, sest nad sisaldavad glükosiide, saponiine, rutiini ja C-vitamiini, mis aitavad virvendava arütmia neurootiliste vormide ja hüpertooniatõve korral. Viirpuuõisi võetakse 1 supilusikatäis klaasi keeva vee kohta, lastakse mõni minut tõmmata ja juuakse 1 klaas päevas lonkshaaval. Ka võib kasutada viirpuu valminud vilju toorelt või kuivatatult teeks. Väikeseõieline pajulill Kasvab hõredates põõsastikes, kraavikallastel ja mujal. Lehed on pehmekarvased, madalalt hambulise servaga, tavaliselt piklikmunajad. Õied on helevioletsed ja taim on habras, mitte nagu
nii tihti kui USA päritolu tantsijannat Loïe Fullerit (1852 1928). Fullerit on kutsutud ka juugendi muusaks. Tema esinemistel Pariisis "Folies-Bergeris" (debüüt aastal 1892) oli kiire ja tohutu menu. Fulleri tants ise oli justkui juugendi ilmutis. Pettumust valmistavalt oli ta igapäevases elus üsna inetu ja paksuke, kuid laval tegi ta läbi hämmastava muutuse. Kandes seljas voogavaid läbipaistvaid loore ning tantsides pidevalt muutuva ja virvendava värviliste elektrivalgustite vikerkaare all, tehti ta surematuks selliste kunstnike poolt nagu William Bradley, Jules Chéret (1836 1932), Georges de Feure, Raoul Larche (1860 1912), Koloman Moser, Pierre Roche ja Henri de Toulouse-Lautrec, kui nimetada vaid mõned näited. Fullerit jäädvustati klaasis, keraamikas, metallis, puidus, filmis, fotograafias ja isegi inimese kehal (tätoveeringuna). Teda ülistasid ka kirjanikud ja kriitikud.
7. PEATÜKK Mida kindlamini Tom püüdis oma tähelepanu raamatu sisule koondada, seda rohkem tema mõtted rändasid. Seepärast loobus ta sellest lõpuks ohke ja haigutusega. Talle näis, et lõunane vaheaeg ei tule kunagi. Õhus valitses täielik vaikus, polnud tuulehingustki. See oli uniseist kõige unisem päev. Kahekümne viie õppiva lapse uinutav pomin rahustas hinge nagu mesilaste suminas peituv võlu. Eemal lõõmavas päikesepaistes kerkisid Cardiffi künka maherohelised veerud läbi virvendava palavusloori, millele kaugus andis lilla värvingu. Mõned linnud hõljusid laiskadel tiibadel kõrgel õhus, muidu polnud näha ühtegi elavat olendit peale mõne lehma, ja needki magasid. Tomi süda ihkas vabadust või mõnda huvitavat tegevust, et igavat aega otsa saada. Ta käsi rändas taskusse, ja nägu lõi särama kergendustundest, mis oli tänupalve, kuigi ta ei teadnud seda. Siis ilmus pistongi- 52 karp vargsi nähtavale. Tom vabastas puugi ja pani ta pikale madalale koolilauale