"virvarriks" - 1 õppematerjal

Eno Raud

Kas pole autor selleni jõudmiseks aga pisut sohki teinud? Mäng on tõsine asi, mängureegleid tuleks austada. Enamasti E. Raud seda ju teebki, ta on meister väga keerulistki sündmustikku osava käega juhtima. Olgu igati positiivse näitena toodud lõbus ja õpetlik triloogia "Päris kriminaalne lugu" (1968). "Lugu lendavate taldrikutega" (1969) ja "Telepaatiline lugu" (1970). Sündmustik muutub siin hulga eksituste ja äravahetamiste tõttu kohati peadpööritavaks virvarriks, alati kasvab aga järgmine keerdkäik eelmisest loomuliku jätkuna välja. Lõpuks on oma paika pandud poiste suhtumine linnatüdruk Kärdisse, selgunud sõpruse ja üksteise aitamise vajalikkus, õige hinnangu saanud Riho kasuahnus ja Peetri nõrgaloomulisus, on parajalt tögatud kergeusklikku vaimustumist telepaatiast ja pimepälst lendavate taldrikute jahti. On tehtud veel palju muudki, ühtlasi on välja tulnud põnev ja paeluv lektüür.