Eesti rahvamuusika
põrandale, sealjuures lauldi õnnistuslaulu. Võis juhtuda, et mardiisa andis vitsakimbuga igale majalisele sähvaka ja soovis: "Tuoreks,
terveks!" Mõnikord kontrolliti, kas majapidamine on korras ning kas lapsed oskavad lugeda.
Kõikjal oli kombeks martide tantsimine (hüppamine, kargamine), tantsulaulu tunti aga ainult Põhja- ja Lääne-Eestis. Tants oli varemalt mingi
hüppetants ¾ taktis, mille viisid tuletavad meelde kas labajalavalssi või polkamasurkat (viruvalssi).
Mangumislaulus paluti pereisalt ja -emalt ande (kala, liha, kapsaid, õlut, vorste). Erinevalt mardisantidest nurusid kadrid ka takku, villu, lina
("Katri tahab takkusida, Katri vingub villasida, nuuksub lina nuustakaida!").
Tänu- ja soovimislauluga tänati andide eest, pöördudes iga talupere liikme poole eraldi: peremehele sooviti viljaõnne, perepojale hobuseõnne,
sulastele koerteõnne, pereminiale lasteõnne, peretütrele kosilaseõnne jms