"virutage" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

lootuse päästa mitte küll ennast (enesest hoolis ta vähe), kuid Esmeraldat. Meeletult jooksis ta mööda galeriid edasi-tagasi, teades, et kirik varsti hulguste kätte langeb. Äkki kostis kõrvaltänavatest kapjade plagin. Järgmisel silmapilgul ilmus sealt nähtavale pikk rodu tõrvikuid ja tihe ratsameeste salk võitlusvalmis piikidega, tormates täie hoo ja hirmsa kisaga kirfkuväljakule. «Prantsusmaa! Prantsusmaa eest! Virutage matsidele! Chäteaupers, appi! Prevoo eest! Prevoo eest!» Hirmunud hulgused pöördusid ümber. Quasimodo ei kuulnud midagi, nägi ainult paljaid mõõku, tunglaid, piigiotsi, kogu seda ratsasalka, mille eesotsas ta ära tundis kapten Phoebuse. Ta nägi hulguste segadust, ühed olid kohkunud, teised ähmi täis, ja ta ammendas sellest ootamatust abist nii palju jõudu, et ta esimesed sissetungijad, kes juba kiriku galeriile olid pääsenud, tagasi paiskas.