Jumalad valivad Aenease välja, et ta rajaks uue Trooja. Ta alustab teekonda vanast Troojast ja purjetab uue poole, aga satub tormiga Kartaagosse. Kohtab rannas kaunist kuninganna Didot. Armuvad. Aeneas jääb sinna elama. Jumalad ei jäta teda rahule, vaid annavad teada, et peab Troojat rajama minema. Läheb Didole ütlemata ära. Dido teeb enesetapu. See on Kartaago-Rooma vaenu põhjus. Aeneas purjetab Itaaliasse ja peab sinna rajama Laviniumi linna. Arma virumque cano, Troiae qui primus ab oris Ma laulan relvadest ja merest, kes esimesena Trooja kallastelt Italiam fato profugus Laviniaque venit Itaaliasse tuli Laviniumi randa saatuse põgenikuna Litora; multum ille et terris iactatus et alto ta sattus paljudele maadele jumalate suure jõuga, Vi superum, saevae memorem Iunonis ob iram, raevuka Iuno lõpmatu viha pärast. Multa quoque et bello passus, dum conderet urbem Ta kannatas palju sõjas kuni rajas linna, Inferretque deos Latio, genus unde Latinum
Omnis Determinatio Est Negatio Lõplik määratus on eitamine Non Omnis Moriar ma ei sure täielikult Quid prohibetis aquis miks te takistate vett Usus communis aquarum est vee kasutamine on kõigile tasuta Nunc est bibendum nüüd tuleb juua Sub aqua vee all Et tu, Brute! ka sina, Brutus! Quod licet Jovi, non licet bovi mis lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale. Vale! Ole tervitatud! Arma virumque cano relvi ma laulan ja meest Dulce est desipere in loco hea on unistada õigel ajal; hoolivus on käituda lollilt teatud kohas. Graecum est, non legitur see on kreeka keeles, seda pole vaja lugeda Aere perennius vasest kestvam Exegi monumentum teoks ausamba ma teinud Politeia riik Memento mori mäleta surma Ridet hoc, inquam, Venus ipsa seda nerab, ma ütlen, isegi Venus Nec dulces amores sperne, puer, neque tu choreas! ära pelga, poiss, sulnist armastust ega tantsu
annaabi.ee 
