Mullateadus
Paepealseid ei kuivendata.
II. Leostunud muldade tüüp. Põhiprotsessideks võivad olla savistumine, lessiveerumine ja
neile võib kaasneda gleistumine. Põhimääramise tunnus on, et kihisemine on sügavamal,
kui 30 cm. Kihisemine on alati vähemalt 1 meetri paksuses mullaprofiilis. Viljakaimate
muldade tüüp. Alltüübid:1)leostunud mullad Ko, mis on kujunenud välja savistumise
tulemusena. On Eesti parimad mullad järvamaal, Virumaall, valem A-Bm-C-D,
kihisemine on valdavalt 30-40 cm sügavuselt alates. Need on parasniisked mullad,
saadakse max. Saagid. Huumuse sisldus kuskil 3-3,5%. 2)leetjad mullad KI on
kujunenud välja lessiveerumise tulemusena, levivad eelmistest pisut lõuna poole
(Jõgevamaa, Põltsamaa), on samuti väga head mullad, eelmistest 5 hp vähem viljakad.
Valem A-EL-Bt-C-D. Leetjad mullad, mis on Tartu ja Viljandi põhjaosas, on juba
annaabi.ee 
