Tõde ja Õigus II Terve tekst
aastatega kahekümne ligi. Ainult ühte pidi ta imestama: Hundipalu Tiit rääkis samust asjust ja
nimedest, millest ta linnaski oli kuulnud direktori, mõne õpetaja või üliõpilase suust, olgu
omavahelistel mõtteavaldustel või kuski seltsis kõneõhtul. Tänini polnud Indrek seda kuigi
tähtsaks pidanud, oli seda kõike lasknud ühest kõrvast sisse, teisest välja, aga kuuldes nüüd ka
Tiidult sedasama, tuli ta otsusele, et asi peab olema tähtsam kui tema tänini arvanud.
,,Virulasel" oli omal ajal nagu seda moodi jutu mõnu nagu Jakobsoni ,,Sakalal", aga selle panid
nad varssi tuksu, sõid ta ära," seletas Tiit ristipojale edasi. ,,,,Valgusel" olid küll head jutud, sest
nii head ja pikad pole kellegi jutud olnd, kui olid ,,Valgusel", aga tema poolidiiga asjad olid läbi ja
läbi s.... Saksad ostsid ta ära, nii et läks teine vene poole üle, ei armastand enam oma eesti
rahvast. Oli küll kahju, et hea jutt jäi pooleli; kaks aastat lugesin juba, oleks ka kolmanda