Veel hullem on see, et keskus on vallutanud paljude südamed ning kirikutes jääb aga rahvast aina vähemaks. Kas nendel kahel kohal ongi nii väga suur vahe? Kirik ja ostuparadiis- mõlemates meeldib rahvale käia, ka kaubanduskeskuses keegi räägib ja seda on kuulda kõlaritest, olgu see kasvõi uue toote müügile saabumise info, on kuulda laulmist, ehitakse jõuludel ning sellel ajal külastatakse neid kohti eriti. Vahepeal oli väga popp öelda kellegi kohta virukas ehk siis inimene, kes veedab oma päevad ''Viru'' nimelises ostukeskuses Tallinnas. Ega nimi ei tulnud asjata. Enamasti võis noorte kampu näha selle keskuse ees kas nädalavahetustel või kuskil õhtu poole, kui kool läbi. Põhimõte ongi selles, et saadakse kokku oma sõpradega ja kuna midagi targemat teha pole siis minnakse mõnusasse sooja keskusesse tsillima ja hängima. Võin öelda, et olen suhteliselt tihe ostlemiskoha külastaja, täpsemalt juba eelpool
juba tülitas. Tuli välja, et tüüp tahtis minuga linna tsillima minna. Ajasin kiirelt omale kargud alla ning läksin mammilt ja papilt luba küsima, ka pappi oli vaja. Algul nad panid täiega näkku ja käskisid hoopis õppima hakata, sest matas ja inkas on esmaspäeval kontrolltöö. Lõpuks, suure mangumise peale, ütles isa: ,,Fain, eks sa siis mine!". Olin täiesti õnnejunnis, kui sõps mu lõpuks oma uhiuue Audi pilliga peale võttis ja meie tripp alguse sai. Käisime Virukas shoppamas, Mäkis friikaid ning chipse söömas, aga midagi oli nagu puudu. Vaatamata sellele, et meil ei olnud ujukaid, ainult trusmarid, otsustasime minna randa. Ilm oli väga hot ja tõmbas meil stange momentselt märjaks. Mõtlesin juba kuhugi jahedamasse pleissi sõita, aga siis märkasime kaugemal kahte jõhkrat püssi. Lähemale jõudes tuli välja, et nad on hoopis emod ja hakkasime irvitama. Selline
annaabi.ee 
