Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
Pleyeli omi aga Chopin ja Kalkbrenner. Nendel klaverivabrikantidel olid Pariisis ka oma saalid ja muidugi
oma klaveritega. Peamised ehituslikud küsimused, mille kallal klaverimeistrid sel kümnendil töötasid, olid
suurem kõlatugevus (eriti bassiregistri kandvus) ja nüansseerimisvõimalused dünaamikas, aga ka
mängumehaanika kiirendamine ning kergemaks ja täpsemaks muutmine. Erard'i firmas väljatöötatud
repetitsioonimehaanika lõi eeldused uutele virtuoossetele efektidele, samal ajal kui metallraami
kasutuselevõtt võimaldas keelte pinget tõsta ja kõlatugevust märgatavalt suurendada. Need uuendused
hakkasid levima 1820. aastate keskel, seeriatootmisse jõudsid nad siiski alles 1850. aastate paiku. Vastavalt
klaveriehituse arengule olid uued suunad klaverimuusikas üha enam seotud mängutehnilise külje
arendamisega. Tekkis terve plejaad pianiste-heliloojaid, keda praegu tunnustatakse peamiselt kui arvukate
etüüdide autoreid, kuid 19
annaabi.ee 
