Barokiajastu essee
ning 16. sajandi teisel poolel kinnistunud range polüfoo ideaal elas nn vana stiilina edasi ka
barokiajastul. 1600. aasta paiku toimunud stiilimurranguga läks kirkumuusika ometi üllatavalt
kiiresti kaasa. Kõrvuti esimese monoodilises stiilis laulukogumikuga ilmus 1602. aastal Lodovico
Viadana kogumik ,,Cento concerti ecclesiastici", mis pani aluse solistilisele konsertmotetile basso
continuo saatel. Virtuoosossete sooloosade ja instrumentaalpartiidega kiriklik konsertstiil levis algul
küll peamisel õukonnakapellides, uues stiilis teoste hulk oli aga üllatavalt suur ja nende levik kiire.
Kirikumuusika jõudis mõneks ajaks rõhutatult konservatiivselt positsioonilt muusikamoe etteotsa.
See meeleolu aga muutus pole aga nii seletamatu, kui meenutada, et Trento krikukogu
muusikareformide põhiidee oli tõsta liturgiline tekst tähelepanu keskpunkti, varabaroki moodne