omadused ning seeläbi tõsta inimese eneseteadvust ning hinnangut. Vaatamata virtuaalse maailma eelistele, varitsevad seal ka mitmed ohud. Kuna valitseb anonüümsus, ei saa me kunagi kindlad olla kellega sel hetkel suhtleme. Sellises keskkonnas võib ahistaja ohvriks sattuda igaüks. Ka Eestis on teismelisi, kes on enesetapu teinud, kuna neid on interneti teel manipuleeritud ja ähvardatud. Selle probleemi lahendamisele aitaks kaasa ennetustöö virtuaalsuhtluse valdkonnas, eriti just lastevanemate teavitamine. Ilmselt suurima töö saaksidki just vanemad ise ära teha, kas või jälgides oma laste külastatud interneti lehekülgi. Suhtlemise puhul on oluliseks osaks emotsioonid. Nende vastuvõtmine ja väljendamine teistele. Internetis kirjutades ei kandu teistele suhtluspooltele edasi meie näoilmed, kehahoiak, zestid, mis kannavad endas osa meie tunnetest. Osapooled ei tea kas valetame, räägime tõtt, nutame või naerame
virtuaalse mõttekaaslase, kellega jagada oma vaimustust Brasiilisa dzässi helikeele arengu üle 1936. aastal. Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et suhtlustehnoloogia (nagu igasugune techne) on targale kasuks ja rumalale hukatuseks. Tähendusrikkad ja rikastavad virtuaalsuhted on kõigest hoolimata võimalikud - seda tõendab meist enamiku jaoks mõni isiklik kogemus. Laiemas sotsiaalses plaanis aitab aga virtuaalsuhtluse hädasid maandada või kompenseerida ikka kasvatus ja haridus nii üldise suhtetarkuse kui virtuaalkirjaoskuse omandamise näol. Kõrgest virtuaalsuhtluskultuurist on kindlasti abi tollel kauge tuleviku päeval, kui kõik inimajud meile seni veel tundmatu tehnoloogia abil reaalselt üheks virtuaalolendiks ühendatakse.
annaabi.ee 
