Artikli analüüs - Miks me mängime?
Mina küll ei julge
väita, et suhe kahe seksika avatari vahel on "mängult", aga külmalt teineteise kõrval sohval istuva
mehe ja naise suhe on "päriselt". Need on erinevad suhted ja kõige tervislikum on neid dimensioone
omavahel mitte miksida. Tähtis on osata vahet teha, ise enda jaoks piir ära tunda. Kuna inimkonna
ajaloos puudub sellise enesejagamise psühholoogiline kogemus, siis esialgu satume segadusse.
Pettumus virtuaalsuhtega reaali kolides võib olla isiksust purustav.
Mu vana sõber Freud kirjutas essees "Sealpool mõnuprintsiipi" (1920), et lapseliku mõnu tekkimise
eeldus on kordus ja ootuspärasus (iga tüdinenud lapsevanem teab, et mitusada korda kuuldud
unejutu mõnu seisnebki selle muutmatus taasesituses). Suureks saades vajame elamuseks esiteks
uudsust, teiseks segab meie naudinguid teadmine reaalsusest. Täiskasvanu tunnus on see, et ta