ühiskonnas olnud põhiliseks (koos)töö korraldamise vormiks (Lipnack ,Stamps 2000). Virtuaalmeeskondade kasutamine laiaulatuslikumalt, terves organisatsioonis võimaldab muute organisatsioonistruktuuri lamedamaks väiksema arvu juhtimistasanditega ja vähem bürokraatlikuks. Selline uudne struktuur innustab inimesi suhtlema teadmiste ja oskuste omandamise huvist ning vähem formaalsetest alluvussuhetest lähtuvalt. Virtuaalmeeskondadel on tavameeskondade kasutamise ees eelis, sest tihti ei tunne virtuaalmeeskonna liikmed üks-teist enne esmast meeskonna kohtumist. Sellest tulenevalt pole sellisel meeskonnal eelnevast koostöökogemust välja kujunenud alluvushierarhiat ning meeskonnaliikmed saavad alustada nö. puhtalt lehelt kujundades omavahelise koostööpõhimõtted selliselt, et ainus tõeline eduka töötulemuse mõjur on meeskonnaliikmete pädevused. Nn. lameda struktuuriga organisatsioonid saavad enam kasu