KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL
aastal
suuremad tööstusettevõtted õhku, kartuses, et sakslased tulevad ja võtavad linna ära.
Pärast sõda ei suudetud enam suurt tööstust taastada. Seetõttu sai loodus tasapisi
reostusest jagu.
Miks uue Eesti Vabariigi algul merereostusest räägiti?
Kahel põhjusel. Esiteks on Pärnu jõe jõgikond hästi laiaulatuslik ja 1970.80. aastatel
põllumajandustoodangut taga ajades kasutati kolhoosides-sovhoosides kontrollimatult
palju väetisi. Kogu väetamis- ja virtsamajanduse jääk lasti kevaditi jõkke. Teiseks tekkis
ka Nõukogude ajal jõe äärde palju tööstust. Seega jätkati jõe kallastel tööstuse
arendamist nõukogudelikult muretul viisil. Need olid kaks suurt põhjust. Kui tööstus
1980. aastate lõpul langes ära ja kolhoosid kukkusid kokku, siis suur osa reostusest
jällegi kadus. Siiski seis oli selleks ajaks katastroofiline, sest 1980. aastate lõpul oli
Pärnu lahe veekvaliteet ikka väga vilets. Samas tundus aeg sobiv panemaks venelaste
annaabi.ee 
