Eestlaste muinasaeg
Enne XIII sajandit käibel olnud
nimetraditsioonist pole aga midagi teada. Nimi Eesti on laenatud muistsetelt
skandinaavlastelt. Nii kutsusid nad algul kõiki rahvaid, kes elasid neist ida pool.
Lõunanaabrite lätlaste keeles oleme me igaunid. See nimetus tuli muistse Ugandi
maakonna järgi, sest just ugalastega oli lätlaste esivanematel kõige pikem piir ning
tihedam läbikäimine. Venelased kutsusid meid ja mõningaid teisi läänemeresoome hõime
tsuudideks. Soomlaste nimetus ,,virolaised" pärineb aga Virumaa nimest.
Põllundus ja karjandus
Eestlased harisid suure usinuse ja hoolega põldu. Põlluharimine arenes esialgu aeglaselt.
Igal pool võis näha suuri ja tihedaid põliseid metsi. Ka sood ja rabad võtsid eneste alla
suuri maa-alasid. Metsade rohkus ei lasknud päikesekiiri maapinda küllaldaselt
soojendada. Seepärast oli maapind niiskem ja külmem, kui praegu, ning kandis vähe
vilja. Põlluharimiseks kõlblikku maad oli aga tarvis juurde muretseda