ESSEE ÕPETUSSÕNADE JA VANASÕNADE TEEMAL
Õpetussõnade 21:26 lisab veel ühe olulise mõtte: ,,Päev otsa himustab ta (laisk) aina saada,
aga õiglane annab, ega keela." Eks laisk inimene ongi saamisele orienteeritud, aga ei ole
valmis selle nimel pingutama. Seda suuremat tähtsust omab tema jaoks see, mis tal on.
Õiglasel inimesel on aga tänu oma töökusele küllaga, sellepärast ei sule ta oma südant ja
käsi abivajajate ees.
Minu jaoks on huvitav see, et laisku võrreldakse õpetussõnades mitte ainult virkadega, vaid
ka arukatega õigetega ja õiglastega. Mulle tundub, et need omadussõnad on siin üksteise
täienduseks: õige inimene on ühtlasi õiglane, virk ja arukas.
Huvitav on ränne Piibli hoopis teisest kontekstist vanasõnadesse virkuse-laiskuse teema
alla: ,,Kes nutuga külvab, see rõõmuga lõikab", on Piiblis Psalmis 126: ,,Kes silmaveega
külvavad, lõikavad hõiskamisega," (Ps 126:5) mis on palveteekonna laul ja räägib
vangipõlvest naasmisest
annaabi.ee 
