Marss Evelina Oratse Üldised andmed Neljas planeet päikesest Kaugus Maast: 55400 mln km Läbimõõt: 6750 km Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min Pinnatemperatuur: +25 kuni -125 kraadi Gravitatsioon: u 40% Maa omast Kaks kuud Phobos ja Deimos Atmosfäär koosneb süsihappegaasist 95,7%, lämmastikust 2,7%, argoonist 1,6%, happnikust ja veest. Kanalid Giovanni Virginio Schiaparelli(1835 1910) oli kanalite avastaja Arvati, et seal on vesi 1964 a "Mariner 4" tegi 22 pilt, kanaleid ei avastatud Nix Olympica Päikesesüsteemi kõrgeim mägi Kõrgus 21 km Mäe jalam on u 600 km Kustunud vulkaan Kraateri läbimõõt 85 x 60 x 3 km Marsi kaaslased Phobos ja Deimos Nimed said nad kreeka mütoloogiast Mõlemad on asteroidid, kuid asuvad kindlal orbiidil, mis on väga haruldane
Phobos Deimos Rohkem kui 100 aastat on väideldud, et Marsi pinnal paistvad tumedad jooned (nn. Marsi kanalid) on mõistusega olendite rajatised, kuid ei kosmoseaparaatide abil tehtud fotodelt ega planeedi pinnaseproovidest pole leitud mingeid väljasurnud ega praeguse tsivilisatsiooni jälgi. Kanalite ajalugu sai alguse 1877. aastal, kui neid järjekordse Marsi suure vastasseisu ajal märkas itaalia astronoom Giovanni Virginio Schiaparelli (1835 - 1910). Sama vastasseisu ajal avastas muuseas ameerika astronoom Asaph Hall (1829 - 1907) Marsi kaaslased. Schiaparelli ise pidas neid kindlalt looduslikeks, nimetades neid sageli koguni jõgedeks.Schiaparelli mõistes kanaleid olid mõned astronoomid varemgi tähele pannud, nende seas ka Tartu Tähetorni direktor J. H. Mädler. Nad olid märganud vaid mõnda üksikut kanalit, see- eest Schiaparelli kandis oma Marsi kaardile neist terve võrgustiku. See ei tähenda, et
Arvatakse, et planeet on saanud selle nime oma värvuse tõttu. Roomas peeti Marssi sõjajumalaks alles peale Kreeklaste sekkumis. Alguses oli Marss Roomlaste arvates põllumajandusjumal. Kanalid ja nende uurimine 4 Marsi kanalid on alati suurt huvi tekitanud, kuna juhul kui seal oli vesi, siis võis seal ka elu olla. Kui see on tõesti nii, siis Maa ei ole kindlasti ainus planeet, kus on elu. Üks kanalite avastajatest oli Giovanni Virginio Schiaparelli(1835 1910), kes avastas kanalid 1877a. Ta oli itaalia astronoom. Itaalia keeles nimetas ta neid canali, mis väljendab looduslike ja kunstilisi veekogusi, kuid tema oli kindel, et need kanalid on looduslikud. Tema poolt oli koostatud ka Marsi kanalite kaart. (Lisa 1) G. V. Schiaparelli ei olnud esimene, kes avastas Marsil kanalid. Eelnevalt on neid ka nähtud, kuid mitte sellises koguses. Kõige rohkem avastusi tega ameerika astronoom Percival Lowell (1855 1916). Ta elas
annaabi.ee 
