Klavessiin / Klavikord
Ajalooliselt kasutati klavikordi laialdaselt harjutamise pillina või abivahendina komponeerimisel.
Tänapäeval mängivad klavikordi eeskätt renessanss-, barokk- ja klassitsismiaegse muusika
fanaatikud.
Klavikord on tähelepanu äratanud ka teistes muusikastiilides, näiteks rockis on klavikordist
arenenud clavinet, mis sisuliselt on elektriline klavikord.
Klavikordis jooksevad enamasti ühepikkused keeled põiki läbi nelinurkse kõlakasti vasakult
paremale häälestuspulkade ehk virbliteni. Enne häälestuspulki ületavad keeled kõvera puust
roobi. Klahvide mängijast kaugemates otstes on väikesed messingist plaadikesed. Keeled, mis on
tavaliselt messingist või messingi ja raua sulamist, on kinnitatud kahekaupa ühele helikõrgusele
nagu ka näiteks lautol või mandoliinil. Kui klahv alla vajutatakse, lööb metallist plaadike keeli
altpoolt. Erinevalt klaverist ei põrku plaadike kohe keeltest eemale, vaid jääb nendega kontakti
kuni klahv vabastatakse
annaabi.ee 
