pill.klaveril on raamile tõmmatud keeled, kõlalaud, klaviatuur ja mehhanism, mille abil pillimees paneb keeled helisema. Klaveril lööb haamrike vastu keelt ja jätab sellest helisema ainult teatava osa. Klaveri musta kasti sees on igasuguseid keerulisi asju. Kõigepealt on seal keeled. Neid on keskmiselt 230 tükki. Keeled on pingutatud tugevale malmraamile. Keelte pinge mõjub sellele jõuga, mis on võrdne umbes 20 tonniga. Keeli pingutatakse virblitega, mida saab keerata spetsiaalse võtme abil. Keelte võnkumine kandub üle kõlalauale, mis teeb pillihääle tugevamaks. Klaveri kõlalaud on keelte alla paidutatud suur puust plaat. Süntesaator seevastu on, aga klahvpill, millel heli tekitamiseks pannakse võnkuma elekter. Kuuldavaks muutuvad need võnked helivõimendi ja valjuhääldite abil. Süntesaatoril võib jäljendada peaaegu kõigi orkestripillide hääli. Esimene elektrooniline pill oli 1876.a. Ehitatud
Sõltuvalt sellest, kuidas heli tekitatakse, liigitatakse pillid keel-, puhk- ja löökpillideks. Klaver Üks tähtsamaid klahvpillidest on klaver, ta on ühteaegu nii keel- kui ka löökpill. Klaver koosneb korpustest, malmraamist, puittugiraamist, kõlalauast, keltest (230), klaviatuurist ning haamer-,summutus- ja pedaalmehhanismist. Klaverikeeled on pingutatud tugevale malmraamile, keelte pingel on väga suur jõud (võrreldav umbes 20 tonniga). Keeli pingutatakse virblitega, mida saab keerata spetsiaalse võtme abil. Keelet võnkumine kandub kõlalauale, mis on keelte alla paigutatud suur puust plaat. Klaverikeele all olev paksu vildiga kaetud puust haamrike lööb klahvi allavajutamisel vastu keelt ja paneb selle helisema. Keelelt kohale traatvardaale on paigutatud vildist padjakesega summuti. Kui klahvile vajutada, siis tõuseb summuti üles ja vabastab keel. Kui
annaabi.ee 
