Kunst raekojas
Bruegheli pojapoeg, kes oli oma eelk�ijate stiilis looja. Koos venna Ambrosiusega
maalis Jan maastikke, vaikelusid, allegoorilisi ja teisi kompositsioone �lima
detailirohkusega. Isa surma j�rel asus Jan juhtima tema ateljeed Antwerpenis. Peagi
omandas ta kunstnikuna silmapaistva positsiooni, astudes 1625. aastal Antwerpeni
kunstnike P�ha Luuka gildi liikmeks. Aastal 1630 sai temast Antwerpeni
retoorikakoja �De Violieren� ja P�ha Luuka gildi dekaan. Jan Brueghel nooremast sai
k�rgelt austatud ja lugupeetud �hiskonnategelane. Tema h�mmastavast mitmek�lgsusest
pajatab kunstniku p�evik, mille avaldasid J. Denuce ja M. Vaes, ja mida Jan
Brueghel oli kohatise regulaarsusega pidanud. Muuhulgas t�itis kunstnik ka
Prantsuse �ukonna tellimusi, maalides 1630 � 1631 pildits�kli Aadama loo teemal.
Samuti on teada, et 1651. aastal t�itis ta Austria �ukonna tellimusi. Jan Brueghel