Selleks tuleb uuritava aine aur helenduma panna ning mõõta selle spekter. 6 Laboris tehtud katse Asetasin spektraallambi optilisele siinile (relsile) pilust mõne sentimeetri kaugusele. Kõigepealt määrasin difraktsioonivõrest otse läbi tulnud valgusele vastava goniomeetri skaala näidu 0 . Kasutasin selleks nooniust. Nooniuse abil saab näitusid määrata täpsusega 1 nurgaminut. Seejärel leian difrageerunud violetsetele, sinisele ja rohelisele kaksikjoonele vastavad goniomeetri skaalanäidud ning arvutasin vastavad difraktsiooninurgad. hv=E2-E1 h Plancki konstant 6,6210-34 Js v kiirguse sagedus E1 algtaseme energia E2 lõppastme energia Mõõtmisandmed paigutasin tabelisse: nr lainepikkus Goniomeetri Difraktsiooninurk skaalanäit
ainult rohelise valguse ja seda ainult selles kohas, kus valge valguse spektris on roheline valgus. Siit tuleneb järeldus, et pisma ei muuda valguse värvust, vaid lahutab valge valguse koostisosadeks ( komponentideks ). Valge valgus on liitvalgus, mis koosneb paljudest värvilistest valgustest. Prismas iga värvusega kiir murdub erinevalt. Kroonklaasi murdumisnäitaja punase kiirte puhul on 1,53; rohelistele kiirtele 1,54 ja violetsetele kiirtele 1,55. Teadmikes antakse aine murdumisnäitaja naatriumi kollase joone ( D joon) kohta. Punane valgus murdub prismas kõige vähem, kuna tema lainepikkus ja levimiskiirus on keskonnas kõige suurem. Violetsel kiirel on kõige väiksem lainepikkus, ka levimiskiirus on keskonnnas kõige aeglasem. Aine murdumisnäitaja on erinevat värvi valguste jaoks erineva väärtusega. Seetõttu jaguneb valge valgus prismat läbides spektriks.