Teine pooltvide tleb, et kui kurjategija on tapetud, ei saa ta enam teist korda kuritegu sooritada (nn igavene teovimetus). See on kll ige, kuid teistel karistusvormidel, mis isoleerivad kurjategija hiskonnast, on surmanuhtluse ees vhemalt ks eelis. Nimelt aitavad nad kasvi osaliselt vltida igusssteemis kigest hoolimata ette tulevate eksimuste osutumist saatuslikuks. Surmanuhtlus aga kustutab nii nende eluknla, kes on ekslikult sdi mistetud, kui nende oma, keda vinuks rehabiliteerida. Ebaiglast kohut on minevikus hulganisti nhtud ja ei j see ngemata tulevikuski. Eelmistest erineb kttemaksu kontsept. Selle peamine sisu on mitte kuritegu vltida, vaid tasuda ktte vritikitumise eest, s.o kurjategijale ktte maksta. Videtakse, et iglus nuab kttemaksu ja hiskond nitab selle lbi oma hukkamistu. Nii oleks surmanuhtlus hiskondlike normide peegeldus. I've paid close attention to this issue.
teadis juba Peterburi pevilt. Tdruk on andekas pianist, kuid teenib elatist klaveritundide andmisega. Nad satuvad vestlema ja jutt lheb Sokratesele. Isabella on kriitiline mistuse suhtes, kuna see hvitab inimese vaimsuse, tunnete ja hingelisuse saladuse. Kndides juavad Martin ja Isabella mere rde, kus loojuva pikese valguses purjekas teele lheb. Looduse ilu ja vaatepildi unenoline ajatus hendab neid emotsionaalselt ning Martin tleb, et see vinuks olla Delose ohvrilaev, mis lheb teele, nii et 30 peva on ees ainult elu, mitte surm. Isabellat puudutavad need snad vga tugevalt ning ta teeb ettepaneku veel kohtuda. Martin on khklev, kuna nende suhet vidaks vriti mista. Ta pab asjatult Sokratese snadest kitumisjuhiseid leida, kuid otsustab viimaks siiski Isabellaga uuesti kohtuda. Nad lhevad Pirita randa, Isabella rgib talle endast ja oma perekonnast, tunnistades, et tema ige nimi on Isebel -