"vintskles" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Sa ju kannatad? Sul on külm, pimedus teeb sind pimedaks, vangikoobas piirab sind, aga võib-olla on sul siiski veel südames pisut valgust, kas või kübeke lapselikku armastust selle tühise mehe vastu, kes su südamega mängis! Mina kannan aga vangikoobast eneses. Minu südames on talv, jää, ahastus. Minu hinges on öö. Tead sa ka, mida kõike ma kannatanud olen? Ma võtsin su kohtuprotsessist osa. Ma istusin vaimulike kohtunike lauas. Jah, ühe preestri torba varjus vintskles patune. Kui sind sisse toodi, olin mina seal, ka ülekuu- 318 lamise ajal olin ma kohal. Oo hundikoobas! See oli minu kuritegu, minu võllas, mida aegapidi nägin sinu pea kohale kerkivat. Iga tunnistaja ülekuulamise ajal, jga süütõenduse, kaitsekõne ajal viibisin mina kohal. Ma võisin lugeda kõiki sammusid su kannatusteel. Mina viibisin ka siis kohal, kui see metsik elajas ... Ah, ma ei teadnud ette arvata, et sind piinapinki viiakse! Kuula. Ma järgnesin sulle isegi piinakambrisse