Kehra ajalugu
Kehra mõis Eesti üks viimaseid, mille maad asundustaludeks tükeldati.
Mõisa hoonestus paiknes Anija-Alavere maantee ja Jägala jõe vahelisel kitsal maa-alal.
Varaklassitsistlik peahoone on meieni säilinud 20. sajandil ümber ehitatud kujul. Hoone
vasakusse otsa on tehtud täiskahekorruseline juurdeehitus ning parempoolsesse otsa
veranda ning tagaküljel vastu jõge paiknenud lahtine veranda on kinni ehitatud. Hoone
katusesse on 20. sajandil rajatud rida välimust rikkuvaid vintskappe. Teise maailmasõja
järgselt paiknes hoones pikka aega polikliinik ja haigla, kaasajal on hoone eravalduses.
Praegu on mõisasüda jäänud Kehra linna sisse, moodustades viimase tuumiku. Nii
mõisasüdame sisse kui ka lähedusse on 20. sajandil püstitatud rida uusehitisi.
Tundmatuseni on muutunud ka mõisa ümbruse teedevõrk.
Kehra linna elanikud nimetavad seda mõisa ning keldrit, mis seal asub „Kummituste
lossiks“, kuna keldris oli kunagi morg (surnukamber vms)