Harala elulood
Naistega ei saanud ma ldse lbi.
Mu kaheksa hektarit olid surutud
Knnume ja riigimetsa vahele.
Vlgnesin Maxile vaid he krvakiilu-
see ji noorplvest,klasimmanilt.
Mul olid tuvasikad tema le maakonna kuulsast pullist.
Prast sda kutsuti mind vallamajja,anti ktte paberid,tindipliiats ja pss.
Lksin normiteateid viima.
Peremehed vaikisid,koerad olid kurjad.
Metsavennad tulid hel l,
prutasid automaadiga akanale
ja Kitsniku Elmar tles,nende peamees,kisas:
(Kebi les!Peetrus ootab punast hinge!)
Mu vintpss oli jnud vallamjja,
kirve olin htul unustanud haopinusse.
Aare Lemvalts
Kitsniku Elmar ja tema kamp
vtsid mu kinni kuusikus
Saluotsa raudteejaama lhedal
tol tuisusel detsmbrikuu htul,
kui ruttasin rongile,et sita linna
makonna komsomolikomitee pleenumile.
Kui metsvennad olikd mind kllalt piinanud,
sidusid nad mu kuuse klge
ning likasid rinnale sirbi ja vasra.
Ma teadsin,mille nimel suren,
kuid see oli siiski vike lohutus jull
klmas ja pimedas metsas.
Ehk pole palju,kui ma soovin,
annaabi.ee 
