· Võrtsjärvepoolne, Viljandi rahvas sai kala Võrtsjärve kaluritelt · 19. Saj. lõpul ja 20. Saj alguses ei praetud kala, vaid keedeti küpseks · Kala söödi koos kartulite, leiva või kalakeeduleemega · Kalasuppi keetsid Eesti perenaised ikka vee ja piimaga, vahel lisati jahutummi, kartulilõike ja kartuliliipe · Võrtajärve ääres keedeti uhhaad · Kala kasutati viimseni ära, ainult silma ei tohtinud süüa · Kala säilitati vinnutamise e. kuivatamise ja soolamise teel · Enamasti neid kalu, mida kuivatati, soolati ka · Suuremaid kalu soolati aalti verisoolas · Peamiselt soolati räimi · Kui räimi soolati, siis jäeti neil pea otsa ja võeti ainult kurgu alt sooled välja, mari ja niisk jäid sisse · Räimed pesti pärast puhastamist läbi mitme vee ja pandi alati enne verisoola kas üheks päevaks, ööpäevaks või pooleteiseks päevaks · Põliseks peolauasoolaseks oli Eesti talupojal heeringas
kaladele omase maitsega. Kalaviilude soolamiseks võib kasutada ka maitseaineid - peenestatud vürtsid segatakse soolaga. Soolale võib lisada ka pisut tuhksuhkrut, see muudab kala mahlasemaks.(joonis.3) joonis 3. Soolatud Räimed Kalade Kuivatamine Kevadel ja suvel pakuvad looduslikud tingimused meile veel ühe lihtsa kalade säilitusviisi - kuivatamise (ehk vinnutamise). Kalade kuivatamine rajaneb nende veesisalduse aeglasel vähendamisel. Enamiku vee kõrvaldamine kalast (tavaliselt kuni 20% veesisalduseni) pidurdab mikroobide elutegevust. Loomulikus soojuses kuivatamiseks on vajalik püsivalt kõrge õhutemperatuur, õhuvoolude liikuvus ja otsese päikesekiirguse eest varjatud koht. Läänemere saartel kuivatatakse peamiselt räime ja lesta, Peipsi ääres peamiselt särge ja latikat. Vinnutatakse ka vimba, siiga ja teisi kalu.
annaabi.ee 
