komsomolitöötajatele. Kui olid eriti tubli ja puhta minevikuga, eraldati tuusik vennalikku sotsialismimaale. Reisimine oli odav ja mugav, eriti hea oli, et igal pool sai hakkama rahvastevahelise suhtlemise keelega. Kuid alati jäi ihalus pääseda kunagi kapitalistlikku läände. Nüüd juba paarkümmend aastat ei takista vähemalt ,,raudne eesriie" enam reisida kasvõi unelmate maale Ameerikasse! Ja neid, kes reisivad, ei ole vähe. Palju on neid, kes lihtsalt vinnavad reisikoti selga ja avastavad maailma just niikaua, kuni neil kas jätkub tahtmist või raha. On tudengeid, kes ei tea, mida nad elult ootavad, ja pensionäre, kes on otsustanud maailmale tiiru peale teha. Reisimisest võib saada kirg, millest enam kunagi ei ole võimalik vabaneda. Reisimine võib olla ka suure muudatuse algus. Tunnen inimesi, keda on koondatud, või kes jättis omal soovil senisest töökoha ja hakkas reisima, et viia ellu midagi, millest nad seni vaid unistanud olid
See kestab aga ainult viivu, siis suudab ta ennast Zeusilt eneselt jõudu saades taas koguda ja hüüab: ,,Siia minu juurde, mu vaprad lüüklased! Minu kõrvale! Üksi ei suuda ma selle valli vastu midagi! Kuhu on jäänud teie julgus, miks ei ole te valmis mulle järgnema? Edasi! Ühendatult ei saa meie vastu mitte keegi!" Lüüklaste massilise rünnaku vastu ei saa ei Deukrose nooled ega Aiase surmava jõuga visatud odad mõlemad on sunnitud taanduma, ning Sarpedoni kannul vinnavad lüüklased ennast viimaks võiduhüüete saatel vallile. Lahing ägeneb veelgi, nii ühelt kui teiselt poolt tõttab lahingusse uusi ridu. Pole ühtegi juhti ei Kreeka ega Trooja poolel, kes poleks verine määritud kas iseenda või vaenlase verega - , ja ikka veel ei ole selgust, kummale poole jääb võit. Siis aga kostab üle lahingukära Hektori kõmisev hääl: ,,Troojalased, hobustetaltsutajad, murdkem vallist läbi laevade juurde ja süüdakem need põlema!"
annaabi.ee 
