Keskaegsed relvad
sikutati nöör paika. Raskemate ambude jaoks võeti kasutusele jalused ja
vööhaagid. Seoses ammukaarte arenguga tulid kasutusele järjest paremad
vinnastusmehhanismid. Järgmiseks sammuks peetakse vinnakkangi, selle
leiutamise aeg pole täpselt teada, nende levikut seostatakse 14. sajandiga. Pole
võimatu, et sama aastasaja esimesel poolel või keskel võeti ka tavaliste ambude
jaoks kasutusele juba lihtsamad vintsid, mis olid hästi tuntud raskeambude
vinnastamisvahendina. 14. sajandi viimasel veerandil (kui isegi mitte mõnevõrra
varem) leiutati kõige
täiuslikumad vinnastusmehhanismid, milleks olid liitplokkvints ja
hammaslattvints.
Esimest nimetatakse kirjanduses sageli Inglise vintsiks ja teist Saksa
vintsiks, viimase puhul kasutatakse ka sõna cranequin. Mõlema mehhanismi
abil oli
võimalik suhteliselt kerge vaevaga vinnastada isegi üle 500 kg suuruse
tõmbejõuga ambe.
7. Kuidas täiustati keskajal ammunooli?