Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Nende juttude kaudu näidati, et me ei oleks
ennast iseseisvaks võidelnud, kui meil oleks puudunud usk oma elujõusse ja
eluõigusesse.
Teatud pühalikkusega mäletatakse ka vabariigi aastapäeva ajalehti. Ametlikult tohtis
saksa ajal pidada vaid vabaduspäeva. Eesti Vabariigi 25. aastapäeva tähistamiseks
valmistati värvitrükis lehenumber, mille esiküljel oli vinjett Pika Hermani torniga, kus
lehvis sini-must-valge. Lipp oli lubatud, ainult mitte Pikal Hermannil! Lipp murti
vinjetilt ära. Toimetus tahtis lehte panna ka iseseisvuse manifesti, ettevaatuse mõttes
kliseena. Kui külg tsensorile saadeti, siis kaeti klisee rohkema trükimustaga, nii et see
ei olnud loetav. Lehe trükkimisel aga puhastati manifesti osa ja see oli täiesti loetav.
Siis nõudsid saksa võimud, et pidupäevalehes oleks tänuavaldus sakslastele, kes oli
alustanud bolsevismivastast võitlust ja Eesti vabastanud. Maadlus tsensoriga viivitas
lehe väljaandmist, nii et pidulik number ilmus alles 24