Lõkspüünised-referaat
Eestis ainult Narva jõel. Silmumõrd on tavaliselt 55 60 cm pikkune koonusekujuline püünis,
millelon 23- sentimeetrise suuavaga pujus. Kitsamast otsast suletakse püünis harilikult
lepapuust prundiga. Silmumõrra valmistamiseks on aegade jooksul kasutatus kuusekoort,
männipuust lõhestatud peerge, mis kinnitati kasetohuga, samuti värnitsaga immutatud
papiribasid ja muud. Nüüdisajal valmistatakse silmumõrrad enamasti viniplastist.
Püügile asetamisel seotakse 50 60 torbikut nööri abil ühise selgnööri külge ( umbes
35 40 sentimeetrilise vahekaugustega). Selgnöör varustatakse raskuste ja ujukitega. Suuvaga
allavoolu olvasse mõrda koguneb vahel selline hulk silmu, et nende kättesaamiseks tuleb
püünis purustada. Tavaliselt piisab prundi äravõtmisest. Narva jõel on allpool kärestikke
püütud silmu ka tõkkesilmadesse asetatud vitsmõrdadega. Kasutusel on olnud veelgi
lihtsamaid püügivõtteid