Joogiõpetus
riputatult 2- 4 nädalat.
Valget veini tehakse heledatest viinamarjadest ( aga ka tumedaid viinamarju saab kasutada, kui neid
ilma purustamata kohe pressitult). Kui mahlal on lastud settida järgneb fermetatsioon. See protsess
on pikem kui punasel veinil, kuid täpne temperatuur ja kestus varieeruvad sõltuvalt veini laadist.
Viinamarjadelt eemaldatakse varred ja seemned ning nad purustatakse. Purustatud marjad võib
pumbata mahutisse, mida kutsutakse Vinimatic. Seal leotatakse (pehmendatakse) koos kestadega
12. 48 h, et kestad oma aroomi ja maitse kätte annaksid. Fermentatsioon toimub kas roosevabast
terases tõrtes ehk lammevaatides. Enamus valgetest veinidest filtreeritakse ja pannakse pudelitesse,
et säilitada nende värskus.
Punast veini tehakse peaaegu alati tumedatest viinamarjadest. Punase veini valmistamise protsess
sarnaneb valge veini valmistamisele. Erinevuseks on, see et kestad jäetakse käärima mahlaga koos
annaabi.ee 
