Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
Sisetemperatuur talvel üle +22 °C on seostatud haige hoone sündroomiga (SBS: sick
building syndrome) (Jaakkola jt. 1989). Õhutemperatuuril ja -niiskusel on oluline mõju ka
tajutavale õhu kvaliteedile (PAQ: perceived air quality) (Fang jt. 1998). Võrreldes niiske ja
sooja õhuga, hinnatakse kuiva ja jahedat õhku kvaliteetsemaks. Sisetemperatuur ja ruumi
piirdepindade temperatuur mõjutavad otseselt hoonete soojusenergia kulu ruumide
kütteks. Soome ühepereelamutes läbiviidud uuring (Vinha jt. 2005) kinnitas tuntud
rusikareegli kehtivust: keskmise sisetemperatuuri muutus 1 ºC võrra mõjutab energiakulu
~5 %. Kui hoonepiirded on madala pinnatemperatuuriga (soojustamata piirded, millel on
suur soojusläbivus), siis soovib inimene sama soojusliku mugavuse saavutamiseks (sama
operatiivne temperatuur) kõrgemat sisetemperatuuri (ISO EN 7730). Seda omakorda
suurendab soojusenergiakulu. Vastavalt eluruumidele esitatavatele nõuetele (VV määrus
nr