Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina
v. Saun).
2.1. Erinevad saunakultuurid
Suitsusauna võib pidada sauna algvormiks. Usuti, et suitsusaunal on raviv toime ning saunas
käimine teeb puhtaks nii ihu kui hinge. Suitsusaunal puudub korsten ja ka vajadus selle järele,
põlemisel tekkiv suits väljub uksest või suitsuavast. Tavaliselt sauna nurgas asuvat suitsukerist
köetakse 4–5 tundi. Suitsusauna ei minda kütmise ajal, kui see on suitsu täis. Kui saun on kuum
ja söed tuhaks põlenud, visatakse suitsu välja ajamiseks nn vinguleili ning siis minnakse lavale
ja pesema. (Vikipeedia s.v. Saun)
Soome sauna iseloomustab tuhande aasta pikkune traditsioon ning lihtsus. Õhk saunas on kuum
(üle 70 kraadi) ja kuiv, lühiajalist niiskust lisatakse vee viskamisega kerisekividele (leili
viskamine). Astmelisel laval on võimalik valida erinevate temperatuuride vahel. Peale iga laval
käimist on tavaks kasta end jaheda veega või jahutada värske õhu käes. (Ibid)