Tõde ja Õigus II Terve tekst
poegade ja tütarde ning ka sinu enda vastu; sest ma ütlesin oma mesilasele, kui sind oma
metsas nägin: vuata, sa mu metetooja, sealt tuleb teispere hobusevaras. Aga just siis
hüppasidki sa üle mu kruavi, nagu oleks sa seda linnas õppind, ja hüüdsid heleda jaalega:
,,Tere, teispere isa!" Miks sa tegid nõnda, oh noormees? Miks sa tegid häbi selle vaese
vanamehele, kes elatab end oma mesilase kätetööst? Ütle, oh kallis noormees, oma
nuabrivanamehele, oma vänge isa kange vingamehele, miks tegid sa seal kruavikaldal nõnda,
kui paistis päikene?"
,,Sellepärast, et ma ei olnud hobusevaras," vastas Indrek naljatades.
,,Õige!" hüüdis Pearu, ,,sa polnud hobusevaras. Ja ega sust suagi. Aga kui sa vahel Vargamäele
tuled, siis tea, terve mu krunt on sinu ees lahti. Ja kui sa mind kusagil näed, mind vaest
vanameest, eemal kaugelgi, siis ära mine minust mitte mööda, vaid ikka tereta. Hüüa eemaltki
mulle: ,,tere, teispere isa