Betoonist rulapargid Eestisse
ning asendatakse murdunud kruvid.
Väga tavaline stsenaarium vineerparkide puhul on, et park püsib ilus esimesed
paar aastat, seejärel hakkavad tekkima vineertahvlitesse augud, kruvid logisema ja
kandetalad nõrgenema. Sõitjatel kaob isu parki külastada ja seda korras hoida. Prügi
jäetakse vedelema ja park hakkab kõikide möödakäijate silma riivama. Lõpuks muutub
vineerpark täiesti sõidukõlbmatuks: vineertahlvid tulevad kandekonstruktsioonide
küljest lahti, pealesõidu plekid painduvad üles, murdunud kruvipead ulatuvad vineer-
tahvlitest välja jne. Pole ka välistatud, et puidust ehitatud park võidakse süüdata või
aerosoolvärvidega täis sodida. Pargi lõppstaadiumis meenutab see vaid prügimäge,
mis on kõikidele kasutajale liialt ohtlik. Viimaseks sammuks on vaid oodata, millal linn
pargi likvideerib ja selle rajamise idee halvaks kuulututab. Järele jääb järjekordne tühi