Eestlaste relvastus aastal 1200
Järk-järgult loobuti damaskimisest ning
kaunistustest, relva leht tehti paksem, rombilise ristlõikega. Raatvere kalmest on
leitud mitu odaotsa, mille säilinud odavarrejuppide ümber oli spiraaliks keeratud
pronkstraat. See leid lubab arvata, et oda külge võidi kinnitada ka mingi tähis või
lipp. Lipp kui väeosa tähis ei olnud tundmatu ka Eestis.
Arvukalt kasutati lahingutes kergeid heiteodasid. Nende pikkus oli umbes 20-25
cm, odaotsa roots oli sageli vindiliseks keeratud ning lõppes täisnurga all
ärakeeratud konksukesega. Viskeoda varrepikkus oli umbes 1.5m, ühel sõjamehel
oli kaasas mitu viskeoda. Täpselt pole teada, kuidas neid rännakul kanti.
Tõhus relv oli kirves. Sõjakirveid ehk tapreid kasutati lahingutes löögirelvana.
Lõuakirveid, mida kasutati enamasti sõjakirvestena, võidi kanda ka vööl, sest
nende laba sees oli mõnikord auk. Laialdaselt olid levinud kolmnurkse laba, laia
annaabi.ee 
