Platoni poliitiline õpetus
iglane polis. Keskse poliitilise vrtusena ksitab Platon kreeka
traditsiooni kohaselt iglust. Tema petus iglasest polis`est on esitatud
Platoni kige tuntumas teoses Politeia. igluseks on inimese jaoks Platoni
mratluse kohaselt teha endaomast, seda milleks ta loomult on
sobivaim. Seega ksitleb tema petus iglasest polis`est ksimust, milline
viks olla phjendatud rollide jaotus hiskonda moodustavate indiviidide
vahel? Sellele ksimusele vastates lhtub ta inimeste vimekuste loomuprase
erinevuse eeldusest.
Loomuprase vimekuse ja sobivuse kohaselt jagunevad inimesed kolme rhma:
suuremal osal inimestest domineerib hinges ihalev hingejagu, teisel osal sakas
hingejagu ja vikseimal osal mistuslik hingejagu. Oleks loomuprane kui
inimene teostaks hiskonnas just seda funktsiooni, milleks tal on snniprased
eeldused, nii et igaks tegeleks talle loomuomase valdkonnaga, ja seega mitte
paljuga, vaid millegi hega, mille kaudu ka linn (hiskond) saaks htseks.