Refereering Muistne vabadusvõitlus
vabaks. Ka venelaste abiga ei suudetud Tallinna vallutada. Kahjuks võtsid veel samal
aastal sakslased ja taanlased järk-järgult Mandri-Eesti tagasi. Tartu alistus mandril
viimasena. Kõige viimastena alistusid saarlased 1227. aastal. Seda loetakse muistse
vabadusvõitluse lõpuks. (Mäesalu, A, 1997).
Miks muistsete eestlaste võitlust ei krooninud edu? Eestlastel puudus pidev eriväljaõpe,
relvakasutamisoskused anti edasi isalt pojale, vilunumalt oskamatumale. Puudu jäi
kõrgema taseme juhtimisest ja distsipliinist. Saksa sõdalased olid seevastu elukutselised,
hea väljaõppe, distsipliini, relvastuse ning turvistega. Eestlaste eelis oli arvuline ülekaal
ja kohalike olude parem tundmine. Eestlaste relvadeks olid taprid, sõjanuiad, viske- ja
torkeodad ning vibud. Hiljem, juba vabadusvõitluse käigus õpiti tundma ambu ja
kiviheitemasinat.
Turvised olid sissetungijatega võrreldes pea olematud: kiivri asemel nahast murumüts,
annaabi.ee 
