Kõnetegevuse psühholoogia
Hiljem mitmed ajupiirkonnad
konkretieerivad ülesannet. Ühte ja sama liigutust võib juthidad eri tasanditelt. Kõrgem
jutiv tasand ei juhi konkreetselt vaid vaja saavutada eesmärks, et liigutusi suunata , on
vaja palju harjutada. Vahepeal võib müõni asi sassi minna, aga mida rohkem harjuatda,
siis seda paremaks läheb. Harjutamise tulemusena: juhtiva tasandi roll vöheneb ja
valdavalt madalamad tasandid hakkavad liigutust juhtima. Seega ainult oskusest ei
piisa ,vaid peame jõudma vilumiseni. Kui vilumust pole, siis kõrgemal tasandul ka palju
tööd/koormust ja siis ei suudetagi palju asju juurde õppida:)
Operatsioonide järgnevus ajas. Nt et teha R-tähte, siis peab kõigepealt suu avama,
keele tõstma ja väristama jne. Kõigepealt peame järgnevust asjade õpimisel endale
teadvstama, alles iis saaame ka lapsele seda teadvustama.
FS iseenesest ei lagune. Kui infi FS kujuneb, siis ta pm elu lõpuni on olemas. (nt
jalgrattaga sõitmine)
annaabi.ee 
