Referaat masinpinkidest, puuliikidest, puidumasintöötlemisest
Põhja-Ameerika parasvöötmest ja lähistroopikast ning mõni liik ka troopikast.
Täpset liikide arvu perekonnas on raske öelda, sest neid pole lihtne eristada:
pärnaliigid ristuvad kergesti omavahel, andes segatunnustega hübriide ja
üksikute
liikide eristamist raskendab ka liigitunnuste muutlikkus.
Eestis kasvab looduslikult harilik pärn (Tilia cordata), aga meil kasvatatakse veel
kümmekonda võõrliiki. Kõigil pärnadel on ümarad või laimunajad ning tavaliselt
südaja
või viltusealuse ning teravneva tipu ja saagja või hambulise servaga lihtlehed.
Kännastessekoondunud kollakasrohelised või valged õied lõhnavad tugevasti
ning
on meerikkad, mis teeb neist ka väärtusliku ravimtaime. Õisikuvarre külge
kinnitub
kahvaturoheline piklik keeljas tiiba meenutav lehekekandeleht. Selle järgi ongi
vanakreeka keele kaudu (kreeka keeles: ptilon, mis tähendab sulge või tiiba,
tuletatud pärna teaduslik perekonnanimetus Tilia. Vili on pärnadel tavaliselt