Viljandimaa rahvariided
kõlavöö, telgedel kootud vöö või helmevööga. Kasutati ka nahkvöösid. Laia villase
meestevöö üldnimetusena oli tuntud pussak, pussakas, puude.
Kindad. Meestel olid kindad peale praktilise otstarbe ka lihtsalt rõivastuse täienduseks.
Ilma kinnasteta ei peetud mehe riietust täielikuks. Ka kosjamineja pidi eelkõige
muretsema ilusad kirikindad. Nagu mujal Viljandimaal, kanti Viljandi kihelkonnaski veel
19. sajandi keskpaiku viltkindaid, eriti reisidel või pikkadel sõitudel.
Peakate. Kõige pidulikumaks peakatteks oli Viljandi kihelkonna meestel vildist
lambamust kaapkübar. 19. sajandi keskpaigaks said populaarseks silindrikujulise
rummuga kübarad (Kaarma, Voolmaa 1981, 107). Suviti kanti siiludest kokkuõmmeldud
murumütsi, mis levis põlise peakattena Põhja-Viljandimaale Lääne- ja Põhja-Eestist.
Talvemütsiks oli allalastavate kõrvadega karusnahkne müts ehk läkiläki.
Jalatsid
annaabi.ee 
