Levimuusika
Diskoteekide tekkele aitas kaasa
helisalvestustehnika areng. Tihti oli plaadimuusika kvaliteet parem, kui elava esituse
oma.
70-ndate aastate lõpul äratas New Yorgi diskoteekides suurt tähelepanu muusikastiil,
mis oma nime sai ameerika slängisõnast rap (lobisema).[ Kasutatakse ka tõlget –RAP-
rhytmically axentreated poetry -rütmiliselt aktseteeritud poeesia.] Mustad diskorid
olid välja arendanud rütmilise kiirkõne. Sinna juurde kuulus manipuleerimine
heliplaadiga- selle alla pandi viltketas, mis võimaldas plaati mängu ajal käega peatada
ja rütmiliselt edasi- tagasi liigutada (inglise k. scratching- kratsimine). Kasutati ka
kahte grammofoni- ühel instrumentaalpala, teisel meloodiline laul. Sinna peale rääkis
diskor. Diskori rütmilist kõnet saatis trummide ja bassi motoorika, samuti käte
plaksutamine, vahelehüüded, naer. Rütmilise kõne teema ei olnud oluline, peaasi, et
kõlas efektselt. Stuudiotes hakkasid diskorid endale ise muusikat miksima.
annaabi.ee 
